Alustan enda tähelepanekute ja arvamiste kirja panemisega
peaaegu 2 kuud peale Brüsselisse saabumist. Nimelt, ma ei tahtnud esimeste
emotsioonide põhjal midagi kirja panna, et kogu pilt oleks veidigi objektiivsem.
Eellugu ehk kuidas see suur elumuutus alguse sai?! Nägin
märtsi lõpus International Society of Electrochemistry (ISE) kodulehel post-doc
(järeldoktorantuuri) koha kuulutust, mida pakuti Université Libre
de Bruxelles’sse (ULB). Kuulutus oli postitatud juba märtsi alguses. Ma ei
kandideerinud. Aprilli lõpus avastasin, et see kuulutus on endiselt ISE
kodulehel üleval. Rääkisin Atsiga, küsisin Lauri käest nõu ja otsustasin
kandideerida. Sain kiirelt vastuse, et mu avaldus on töösse võetud, küsiti veel
paar lisaküsimust ja oligi kõik. Kuni aprilli lõpus sain Prof. C. Buess-Herman’ilt
kirja, et mind on välja valitud ja ma võiksin alustada juuli alguses. Olin ise
just USA-sse konverentsile minemas ja kohe otsustada oleks olnud liigne
kiirustamine. Vastasin kirjale paari olulise küsimuse esitamisega võimaliku
töökoha kohta Brüsselis ja sõitsin konverentsile. USAs olles sain vastused ja
kõik tundus korras olevat. Arutasin kõik veel Atsi, Lauri ja Mammaga läbi ja
andsin lubaduse 6. juulil tööl olla. Seega, mul oli eestist ära kolimiseni
jäänud 1 kuu. Ja lisaks veel juunis konverents Korea Vabariigis, Jeju saarel (COIL-6).
Viie sõnaga kokku võttes võib öelda, et mul oli hullumeelne kevad-suvi. Ma
tänan siinkohal lähedasi ja sõpru toetuse eest!
Korraldusliku poole pealt on kõik sujunud ilma suuremate
takistusteta. Prof. C. Buess-Herman aitas mind elukoha leidmise ja erinevate
dokumentide vormistamisega ning Eric (kolleeg) erinevate protseduuridega, mis
siia elama asumisega on kaasas käinud (sellest juba hiljem). Tänan abi eest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar