SMSILIP- Symposium on Material Synthesis in Ionic Liquids and Interfacial Processes
Veebruari alguses sain kutse
osaleda ioonsete vedelike teema-konverentsil Goslaris, Saksamaal. Mu töö
Brüsselis on jõudnud sellisesse staadiumisse, et mul on juba tulemusi mida
näidata, seega tundus see kohe alguses hea mõte olevat. Taotlesin
poster-ettekannet, aga korraldajad võtsid minuga veidi aja pärast ühendust ja
pakkusid võimalust teha suuline ettekanne. Seda ei juhtu just tihti ja kaalusin
seda pakkumist põhjalikult, sest suulise ettekande jaoks peab olema väga hea
eksperimentaalne materjal. Võtsin selle pakkumise vastu, seda enam, et
konverentsi korraldas üks väga tunnustatud grupp ja see esinemine oli mulle
väga tähtis.
|
Äge on selliste nimedega ühel lehel olla |
Ma olen päris palju mööda ilma
reisinud, aga seekord oli tegemist minu esimese pika rongireisiga. Olin enne
seda väga ärevil, sest minu arvates on rongiga reisimise juures alati suur võimalus
eksida. Ja kui üks kord on midagi valesti läinud, siis vigade parandus võib
olla väga pikaajaline ja kulukas. Reis algas
kolmapäeva hommikul kell 6 Brüsselist, esimene peatus oli Köln. Üldjuhul
ma alati pikkadel reisidel (mis iganes transpordiga) magan, aga seekord
olenemata varajasest hommikutunnist uni ei tulnud, sest pidin koguaeg ühte
silma lahti hoidma ja igas peatuses kontrollima, ega see minu oma ei ole.
Pinget lisas veel seegi, et ümberistumiseks oli Kölnis aega ainult 13 minutit.
Kõik siiski laabus ja jõudsin Hannoveri rongile. Hannoveris tuli veelkord rongi
vahetada (seekord oli aega 19 minutit) ja 7 tundi peale reisi algust jõudsin
õnnelikult Goslarisse. Ja kas reisil saakski olla toredam lõpp, kui see, et
keegi sind ringi jaamas ootab. Tänan Carolin! Läksime minu hotelli, kus tunni
aja pärast algas juba konverents. Õhtul peale pidulikku õhtusööki jalutasime
veel linna uudistama, niiet päev venis peaaegu 20 tunniseks. Samal õhtul
otsustasime, et veedame 1 päeva kauem Goslaris kui algselt plaanitud. Me
broneerisime juba varem reede õhtuks Hannoveris hotelli, et seda linna ka
vaatama minna, aga tühistasime selle ja tegime plaanid ümber. Seekord olid nii minu
kui Carolini ettekanded reede ehk viimase konverentsipäeva hommikul, mis ei ole
just kõige mugavam variant. Samas praegu võib öelda, et need olid edukad ja saime
ohtralt suhelda, palju uusi tuttavaid ja kontakte. Reede õhtu oli äge, sest me
leidsime Goslari oma UG (kes ei tea, siis UG on Tartus minu lemmik koht!).
Muusika oli hea (meie maitsele igatahes) ja inimesed väga sõbralikud! No nii
nagu ühes UGs peab olema! Laupäeval algas meie tagasireis,
minul ikka rongiga ja Carolinil lennukiga.
|
Hahaa! Nohiku pilt!! EIS- electrochemical impedance spectroscopy |
Goslar on väga ilus ja vaikne
linn. See on rajatud 10. sajandil, seal lähedal asuva suure hõbedakaevanduse
tõttu. Praegu elab Goslaris umbes viiskümmend tuhat inimest ja linn kuulub
UNESCO maailmapärandi nimistusse. Seal on iga nurgatagune koht ka puhas ja
silmailu pakkuv. Kes naudib aga suurlinna saginat, siis see ei ole õige koht
pikaks puhkuseks, aga üheks-kaheks päevaks tasub sinna kindlasti minna.
|
Cäpsi tort! Hoolimata kõhuvalust peale söömist! hahaa |