Muusika

See postitus on järelkaja Cäpsi blogipostitusele. Me kuulame üldjuhul sarnas muusikat, aga minu viimaseaja list on märksa teistsugune :D Ja mina ilma muusikata ikka ei saa!

Deez Nuts link link
AMATORY is back!!!! link  29.11 kontsert Tallinnas!
Five Finger Death Punch link 26.11 konterst Brüsselis!
Bring Me The Horizon link 22.11 kontsert Brüsselis!
Asking Alexandria link 1.10 kontsert Antwerpen!

Lõuna

Ma ootan alati lõunasöögi aega! Üks lihtne põhjus on muidugi see, et kõht on jõudnud tühjaks minna. Teine põhjus on see, et kõik kogunevad koridoris oleva suure laua ümber ja räägitakse kõiki ja kõike taga- ARUTATAKSE. Prantsuse keelest ma ei saa midagi aru, aga teisi selliseid on veel (õnneks). Räägime kas omavahel või lülitavad kõik enda inglise keele nupu sisse. Lõuna on üldjuhul pikk ja mõnus puhkus keset päeva. Hiljem on kõik jälle asjalikud.

Nagu ma ka aimasin, ollakse siin võileiva-usku. See on ühtepidi kokakunst, millel tundub, et ei ole piire. Teisest küljest igapäevane söök, ilma milleta ei saa. Võileivakohvikud avavad end lõuna ajaks, kuhu kõik näljased kliendid jalutavad, et seda osta. Üldjuhul ei ole see võileib kallis (alla 3 eur) ja kõndimine tuleb ju alati kasuks. Õnneks enne siia tulekut hirmutas Carolin mind „sangade“ jutuga ja ma tegin kohe alguses endaga kokkuleppe, et max 2 võileiba nädalas. LOL. Olen senimaani suutnud sellest varuga kinni pidada ja lõunasöögi karbiga kodust kaasa võtta. Aga siiski, minu lemmik võileib on hummuse, juustu ja avokaadoga, mille teen tavaliselt lõuna ajal ise. Super! Sellist ägedat puhkeruumi nagu Tartus, Chemicumis, siin ei ole, aga vähemalt saab toitu külmas hoida või soojendada, olenevalt soovist.

Bon appétit!

Ilm

Ilma ei ole võimalik siin ette ennustada. Isegi yr.no, mis üldiselt on täpne, paneb siin korralikult mööda. Ehk siis ära kunagi usalda hommikust ilma ega ennustusi. Õhtuks on ilm kindlasti täiesti teistsugune. Hommikune ilus päike on asendunud +14 kraadi ja korraliku vihmasajuga ja usu mind, siin sajab palju! Või hommikuse mõnusa briisi asemel on õhtul tuulevaikne ja +32 kraadi. Mu koduaknad on õhtupäikese poole, niiet siinkohal ootan veidigi kaastunnet. Märkus: ühe lõuna ajal kohalikud rääkisid, et siin on mõistlik koguaeg vihmavarju kaasas kanda, samas, Belgias ei ole ühtegi vihmavarjude valmistamisega tegelevat brändi. Vihmaga käib kaasas üldjuhul tugev tuul, niiet siinsele ilmale vastavat „tugevat“ varju oleks vaja küll.

Minu käest küsitakse tihti, kas ma olen ikka terve?! Alguses ma ei saanud sellest aru, aga arvestades ilma muutumist, nüüd saan. Turisti (nagu mina) tervisele võib see halvasti mõjuda. Siin tavatsetakse ilma kohta öelda lihtsalt: welcome to Belgium!

Ja belglase käest ei tasu küsida, et kuidas teil ilm on. Sest võimalikud vastused on: mis kell Sa mõtled või et tund aega tagasi oli päikeseline.

Tänaseks on sadanud vist 3 nädalat järjest ja temperatuur on 11-17 (öösel alla 10) kraadi. Olgu, liialdan, eelmisel reedel oli päike ja suhteliselt soe oli ka. Paljud läksid varem töölt ära, et natukenegi päikest nautida. Tööd jõuab nädalavahetusel ka teha, aga päikest ei pruugi pikka aega näha olla!

Hea ilm

Sajune ilm

FB soovitab

Jälle on põhjust eestlaste üle uhke olla! Cartoon esineb 26/09 Antwerpenis koos selliste nimedega nagu Brookes Brothers ja Utah Jazz!!! Kahjuks ma ei saa neile näppu viskama minna, sest olen Orissaares Mamma sünnipäeval.

Super! Cartoon - made me feel (ft. kristel aaslaid) link
Cartoon- On & On (feat. Daniel Levi) link
Ryos - Eclipse (ft. Allisa Rose) (Champion & Cartoon Remix) link

Bruxelles/Brussels/Brüssel

Minu esimene kord Belgiat ja Brüsselit külastada oli juuli alguses, siia elama tulles. Brüssel on Belgia pealinn ja ühtlasi ka suurim linn. Siin elab 1.2 miljonit inimest ja see on väga multikultuurne linn. Siin on mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorterid- EU, NATO jne. Ajalooliselt oli Brüssel hollandi keelt kõnelev linn, aga suur muutus on toimunud alates Belgia iseseisvumist (1830) ja täna räägitakse peamiselt siin linnas prantsuse keeles. Aga senimaani on kõikvõimalikud avalikus ruumis olevad kirjed (tänava nimed, reklaamid vms) mõlemas keeles. Tänu suurele hulgale erinevatest riikidest pärit elanikkonnale, on järjest tähtsamal kohal ka inglise keel.

                                                                      Kahes keeles

Brüsseli linnapilt on väga ilus ja mitmekesine. Vanalinn on väga suur ja väga hästi korras hoitud (renoveeritud). Linnas on ehitisi eri ajastutest ja erineva arhitektuuriga- keskajast kuni tänapäevaste EU hooneteni. Märksõnad, kui siia tuled: raekoja plats, börsihoone, kuningaloss, kohtumaja, triumfikaar, kirikud ja Manneken Pis (turistide „must see“ ja linna sümbol). Üldiselt võib öelda, et ilus on igal pool ja varuma peaks ikka mitu päeva, et linnast head ülevaadet saada. Ja siin on lõputult kohvikud kus istuda ja ümbritsevast osa saada.

Tüüpiline tänavapilt vanalinnas

Kuningaloss 

Kõik toolid olid tühjad ja kahjuks ei olnud kedagi kodus (kuninglik pere ei ela selles lossis)

Triumfikaar (siin on suur park, sõjamuuseum ja Auto World)

Brüsselis on palju rohelust ja parke. Selleks, et metsa minna, et pea linnast välja sõitma. Linnas on piisavalt suuri alasid, mida võib julgelt metsaks nimetada. Need ei ole hooldatud nagu pargid, vaid säilinud on loomulik keskkond. Parke on ka igasuguseid- näiteks minu elukoha kõrval olev park on osaliselt hooldatud ja osaliselt mitte. See tähendab, et pooleteise meetri kõrgused nõgeste ja ohakate puhmad on kõrvuti niidetud muru ja kõnniteega. Ja mulle tundub, et inimestele meeldib roheluses olla- pargis või metsas joosta, perega jalutada või pikniku pidada.

Leidsin kusagilt numbri, et Brüsselit külastab aastas keskmiselt 7 miljonit turisti. Üks viis siia saabumiseks on kindlasti hea lennuühendus eri linnadega, aga vähem tähtis ei ole suurepärane rahvusvaheline rongiliiklus. Rongiga Brüsselist Londonisse, Amsterdami ja Pariisi  jõuab vähem kui 2 tunniga- mugav, kas pole!

Kahjuks kogu seda pilti varjutab tõsiasi, et Brüssel ei ole puhas linn. Kohati on tunne, et kõik mis käest kukub (ja seda juhtub tihti), sinna ka jääb. Prügi on igal pool- tänaval, pargis, ühika koridoris (!!).

Siinset elu iseloomustab kõige paremini lause, mida lugesin ühest raamatust: Brüsselis elavale inimesele meeldib elu nautida.

Some Fruits From Vietnam

Koputus. Ukse vahelt piilub sisse Phuong: „I have some fruits from Vietnam!“. Punased on vist litšid, aga mis need pruunid marjad võiksid olla? Maitsesin neid, väga head magusad viljad! Kõhulahtisus?! Homme?!

 Peale koorimist

Sees oli selline kivi

Elumuutus igas mõttes... ehk

Esimese siin veedetud nädala pühapäeval, mis oli ühtlasi ka mu sünnipäev, tegin endale sellise kingi, et läksin jooksma. Ring on 3 km (ümber campuse, kuhu mahub tegelikult 3 ülikooli), ristuvaid teid on ainult mõned, niiet väga mugav. Ettevaatlik tuleb olla ainult jalgratturitega, kes ilmuvad välja alati „ei tea kust“. Esimest korda jooksin seda ringi 24 minutit ja olin lõpus omadega päris läbi. Lisaks toas veel mõned harjutused ja trenn oligi tehtud. Täna (06/09) jooksin ringi 17 minutiga! See ei ole veel kuigi kiire, aga ma olen endaga väga rahul. Eilseks olid mul aga teistsugused trenni plaanid. Jooksin 10 kilomeetrit ja nägin linnas palju kohti, kuhu ma ei olnud veel sattunud. Enesetunne oli peale jooksu väga hea ja teen seda kindlasti veel! Mulle ei meeldinud varem üldse joosta, aga nüüd pean tunnistama, et sellest on omamoodi sõltuvus saanud. Praegu teen trenni 4-5 korda nädalas (jooks+lihastrenn). Seda on minu jaoks natuke palju, aga praegu motivatsiooni jagub. Samas pean Atsi kuulda võtma ja kogu protsessi rahulikumalt võtma.

Tennist mängin ka!

Ostsin endale esimesed jooksutossud!

Kus ma töötan ja elan?!

Töötan ULB CHANI (analytical and interfacial chemistry service of the faculty of science, link) töögrupis. Siinkohal sooviks väga kasutada inglise keelset terminit team. Minu töö põhisuund on sama, küll uute nüanssidega, mis Tartus. Märksõnad on endiselt: elektrokeemia, ioonsed vedelikud, elektrood, glove box jne. Töötingimused on head ja kolleegid on väga abivalmis ja toredad. Kabinetti ma jagan Quentin’iga, kellest on kohe-kohe saamas teise aasta doktorant. Siin algab ülikoolides õppeaasta 15. septembril. Aga temast ma peaksin kirjutama eraldi postituse. Kuna kohalik keel on peamiselt prantsuse, siis siia tulles olin veidi mures, kuidas hakkama saan. 2 kuud hiljem ütlen, et mul ei ole kordagi probleeme tekkinud. Inglise keelt rääkides sujub kõik väga hästi! Meie töögrupis töötab inimesi eri riikidest- Belgiast, Prantsusmaalt, Hiinast, Vietnamist, Alžeeriast ja Eestist (loodan, et kedagi ära ei unustanud). Mina olen selles grupis esimene eestlane. Siin on töö üldiselt projektipõhine, mis tähendab, et inimesed vahetuvad suhteliselt lühikese aja tagant (1-3 aastat). Praegu ongi selline aeg, kus paljud, kes on töötanud siin pikalt, lahkuvad. Alles jäävad tudengid ja mõned post-docid. Olen korduvalt mõelnud, et kui hea ja jätkusuutlik see ühele edukale töögrupile on?! Siin olles näen, et inimeste vahetumine toob töösse teatud seisakuid, aga samas uue hingamise.

                             Vaade pargi poolt, töötan teisel korrusel. esimene korrus on õppelaborite jaoks.

Ma elan ühiselamus nimega Campus Irena V. See on töökohale väga lähedal, ainult läbi pargi jalutada. Mul on väike studio, kus on nii kööginurk kui vannituba. Pesu pesemise võimalus on 0-korrusel (süsteem täpselt sama nagu Raatuse ühikas). Enne Brüsselisse tulekut olin  kahevahel, kas üürida korter või jääda ühikasse. Ühikas sõlmitakse lepinguid ainult 1ks aastaks algusega 15. septembrist. See tähendab, et keegi oli varem enda toa loovutanud ja mina sain lepingu esialgu juulist kuni 15.septembrini. Pidin esimese nädala jooksul otsustama, kas soovin sinna tuppa edasi jääda. Sõlmisin siiski uue lepingu (sept2015-sept2016), kuna uude kohta sisse elamine ja korteri otsimine (prantsuse keelt oskamata) tundus liiga palju. Hetkel arvan, et tegin õige otsuse, aga eks see selgub, kui kooliaasta peale algab. Muide, külalisi võib majutada! 

Esimest korda tulin enda tuppa koos siinse töötajaga, kes näitas mulle kõik vajalikud nipid ära. Läksin temaga koos hiljem uuesti majast välja. Otsisin üles metroopeatuse, käisin poes- kõik läks hästi, ära ei eksinud. Aga siin majas tagasi olles enda tuba ei leidnud (õnneks numbrit mäletasin). Kõndisin mööda koridore edasi-tagasi, leidsin siis tuttava trepi ja kodu, aga pean tunnistama, et hirmus oli küll. Kes külla tuleb, see kindlasti mõistab.

                                                             5 korrus, kahjuks ilma rõduta. 

Mis on kahel pildil ühist? Jah, telliskivid. Tundub, et siin riigis ehitatakse kõike mida vähegi saab telliskividest. Nii seest kui väljast. Ja see ei ole ainult minu tähelepanek.

Kodust kesklinna on jalgsi umbes 5 km, aga metrooga ainult 12 minutit. Ühistranspordi süsteem on Brüsselis lihtne ning mugav kasutada. 

Eellugu: Liis ja Brüssel

Alustan enda tähelepanekute ja arvamiste kirja panemisega peaaegu 2 kuud peale Brüsselisse saabumist. Nimelt, ma ei tahtnud esimeste emotsioonide põhjal midagi kirja panna, et kogu pilt oleks veidigi objektiivsem.

Eellugu ehk kuidas see suur elumuutus alguse sai?! Nägin märtsi lõpus International Society of Electrochemistry (ISE) kodulehel post-doc (järeldoktorantuuri) koha kuulutust, mida pakuti Université Libre de Bruxelles’sse (ULB). Kuulutus oli postitatud juba märtsi alguses. Ma ei kandideerinud. Aprilli lõpus avastasin, et see kuulutus on endiselt ISE kodulehel üleval. Rääkisin Atsiga, küsisin Lauri käest nõu ja otsustasin kandideerida. Sain kiirelt vastuse, et mu avaldus on töösse võetud, küsiti veel paar lisaküsimust ja oligi kõik. Kuni aprilli lõpus sain Prof. C. Buess-Herman’ilt kirja, et mind on välja valitud ja ma võiksin alustada juuli alguses. Olin ise just USA-sse konverentsile minemas ja kohe otsustada oleks olnud liigne kiirustamine. Vastasin kirjale paari olulise küsimuse esitamisega võimaliku töökoha kohta Brüsselis ja sõitsin konverentsile. USAs olles sain vastused ja kõik tundus korras olevat. Arutasin kõik veel Atsi, Lauri ja Mammaga läbi ja andsin lubaduse 6. juulil tööl olla. Seega, mul oli eestist ära kolimiseni jäänud 1 kuu. Ja lisaks veel juunis konverents Korea Vabariigis, Jeju saarel (COIL-6). Viie sõnaga kokku võttes võib öelda, et mul oli hullumeelne kevad-suvi. Ma tänan siinkohal lähedasi ja sõpru toetuse eest!

Korraldusliku poole pealt on kõik sujunud ilma suuremate takistusteta. Prof. C. Buess-Herman aitas mind elukoha leidmise ja erinevate dokumentide vormistamisega ning Eric (kolleeg) erinevate protseduuridega, mis siia elama asumisega on kaasas käinud (sellest juba hiljem). Tänan abi eest!