Minu arvates jõudis Pariisi
terrorirünnaku järellaine siia nädal peale sealseid sündmusi. Laupäeval (nädal
peale rünnakuid) hakkasin kodust kesklinna poodi minema ja metroopeatusesse
jõudes avastasin, et see on suletud. Selgituseks oli kiri, et turvakaalutlustel
metroo ei tööta. Seisin seal keset tänavat ja juurdlesin mõttes, et mis siis teha. Parasjagu sadas märga ja tihedat lörtsi, esimest korda sel aastal. Enne
välja minekut ei saanud uudiseid ka lugeda, sest internet oli ööga kuhugi teadmata
suunas kadunud. Mõne aja pärast seisin bussijaamas ja lootsin, et saan bussiga
kesklinna. Kuulasin klappidest muusikat ja aeg möödus kiirelt, üks hetk sain
aru, et inimesed mu ümber muutuvad närviliseks. Möödunud oli 25 minutit ja ühtegi
bussi ei sõitnud. Õige pea tuli paar STIB töötajat, kes andsid teada, et bussid
ka ei sõida enam. Midagi tõsist pidi toimuma, sest lihtsalt selliseid otsuseid
vastu ei võeta. Helistasin Atsile, et äkki on Eesti uudistes miskit Brüsseli
olukorra kohta- jah, ohutase on kõrgeim. Hiljem sain teada, et linnas oli
praktiliselt kõik suletud- ühistransport, paljud kaubanduskeskused, kinod,
muuseumid; ära jäi hulk spordivõistluseid, kontserte jne. Mugavusi armastava
brüssellase igapäevaeluga ei lähe see üldse kokku. Pühapäeva hommikul läksin
jooksma, nägin, kuidas väga palju inimesi läheb kirikusse, see tegi südame
soojaks. Siis tulid ka uudised, et esmaspäeval on koolid suletud, kaasa arvatud
ülikoolid, kuna ohutase on endiselt kõrge. Isegi ühika „õppimise tuba“ suleti,
sest seal on vahel rohkem kui 5 inimest, õnneks wifit välja ei lülitatud, seega
istume nüüd ukse taga (sest mul ei ole toas endiselt internetti, appikene, kui
kaua mõned asjad siin aega võtavad). Esmaspäeval läksime Linda ja Alexandraga
jalutama, sest ilm oli super ilus- umbes 0 kraadi ja päikesepaisteline.
Tänavatel oli väga vähe inimesi, see-eest palju politseiautosid, nii tavalisi
kui eravärvides- nad sõidavad tänavatel, peatavad autosid ja suunavad
jalakäijaid. Tundus, et välja on aetud ka 10 aastat tagasi garaaži luku taha
pandud politseiautod, sest need olid ajast ja arust. Europarlamendi piirkonnas
olid tänavatel relvadega sõjaväelased, kes kõik on Belgia erinevatest piirkondadest Brüsselisse kokku toodud. Olen kuulnud, et Eesti ajalehtedes kirjutatakse, et
tänu patrullidele siinsetel tänavatel on Brüssel kõige turvalisem linn hetkel.
Kas ikka on?! See on väga kahepalgeline olukord ja usun, et nii ei ole kellelgi
alust väita. Ehk siis jalutasime tüdrukutega 5 tundi linnas, vahepeal istusime
paaris kohvikus, et teega end soojendada. Väga tore päev oli. Teisipäeval
(eile) võisid töötajad ülikoolis viibida, aga õppetööd endiselt ei toimu. Uksed
on suletud, hoonetesse sisse saab ainult kiipkaardiga ja ka sel juhul
kontrollib turvatöötaja üle, kas Sul on luba sisse tulla. Ja metroo endiselt ei
sõida, trammid tunnelitest läbi ei sõida ja bussid kõikides peatustes ei peatu
ning peatuste asukohti muudetakse igapäevaselt. Samas täna töö juures arutades
paljud arvasid, et Brüsselis hakkas suur operatsioon peale, kui saadi aru, et
üks terrorist jättis enda pommivesti õhkimata ja seda otsiti nüüd siit. Samas,
see leiti Pariisi äärelinna prügikastist üles, aga siin on endiselt olukord
ärev. Täna, kolmapäeval, on koolid avatud ja ühistranspordi liiklus taastub
samuti järk-järgult (välja arvatud metroo), aga turvatöötajaid on igal sammul. Prof. ütles hommikul
väga hästi, et sellistes olukordades saame me aru, kui hea ja turvaline elu meil
varem on olnud ja loodetavasti on ka edaspidi, sest paljudes riikides on igapäevaselt
olukord palju halvem ja ebakindlam kui siin praegu.
|
Why?! |
|
Hoiatused! |
|
Hoiatused! |