SMSILIP ja Goslar

SMSILIP- Symposium on Material Synthesis in Ionic Liquids and Interfacial Processes

Veebruari alguses sain kutse osaleda ioonsete vedelike teema-konverentsil Goslaris, Saksamaal. Mu töö Brüsselis on jõudnud sellisesse staadiumisse, et mul on juba tulemusi mida näidata, seega tundus see kohe alguses hea mõte olevat. Taotlesin poster-ettekannet, aga korraldajad võtsid minuga veidi aja pärast ühendust ja pakkusid võimalust teha suuline ettekanne. Seda ei juhtu just tihti ja kaalusin seda pakkumist põhjalikult, sest suulise ettekande jaoks peab olema väga hea eksperimentaalne materjal. Võtsin selle pakkumise vastu, seda enam, et konverentsi korraldas üks väga tunnustatud grupp ja see esinemine oli mulle väga tähtis.

Äge on selliste nimedega ühel lehel olla

Ma olen päris palju mööda ilma reisinud, aga seekord oli tegemist minu esimese pika rongireisiga. Olin enne seda väga ärevil, sest minu arvates on rongiga reisimise juures alati suur võimalus eksida. Ja kui üks kord on midagi valesti läinud, siis vigade parandus võib olla väga pikaajaline ja kulukas. Reis algas  kolmapäeva hommikul kell 6 Brüsselist, esimene peatus oli Köln. Üldjuhul ma alati pikkadel reisidel (mis iganes transpordiga) magan, aga seekord olenemata varajasest hommikutunnist uni ei tulnud, sest pidin koguaeg ühte silma lahti hoidma ja igas peatuses kontrollima, ega see minu oma ei ole. Pinget lisas veel seegi, et ümberistumiseks oli Kölnis aega ainult 13 minutit. Kõik siiski laabus ja jõudsin Hannoveri rongile. Hannoveris tuli veelkord rongi vahetada (seekord oli aega 19 minutit) ja 7 tundi peale reisi algust jõudsin õnnelikult Goslarisse. Ja kas reisil saakski olla toredam lõpp, kui see, et keegi sind ringi jaamas ootab. Tänan Carolin! Läksime minu hotelli, kus tunni aja pärast algas juba konverents. Õhtul peale pidulikku õhtusööki jalutasime veel linna uudistama, niiet päev venis peaaegu 20 tunniseks. Samal õhtul otsustasime, et veedame 1 päeva kauem Goslaris kui algselt plaanitud. Me broneerisime juba varem reede õhtuks Hannoveris hotelli, et seda linna ka vaatama minna, aga tühistasime selle ja tegime plaanid ümber. Seekord olid nii minu kui Carolini ettekanded reede ehk viimase konverentsipäeva hommikul, mis ei ole just kõige mugavam variant. Samas praegu võib öelda, et need olid edukad ja saime ohtralt suhelda, palju uusi tuttavaid ja kontakte. Reede õhtu oli äge, sest me leidsime Goslari oma UG (kes ei tea, siis UG on Tartus minu lemmik koht!). Muusika oli hea (meie maitsele igatahes) ja inimesed väga sõbralikud! No nii nagu ühes UGs peab olema! Laupäeval algas meie tagasireis, minul ikka rongiga ja Carolinil lennukiga.

Hahaa! Nohiku pilt!! EIS- electrochemical impedance spectroscopy

Goslar on väga ilus ja vaikne linn. See on rajatud 10. sajandil, seal lähedal asuva suure hõbedakaevanduse tõttu. Praegu elab Goslaris umbes viiskümmend tuhat inimest ja linn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Seal on iga nurgatagune koht ka puhas ja silmailu pakkuv. Kes naudib aga suurlinna saginat, siis see ei ole õige koht pikaks puhkuseks, aga üheks-kaheks päevaks tasub sinna kindlasti minna.

Cäpsi tort! Hoolimata kõhuvalust peale söömist! hahaa