Aasta möödas

Täna hommikul tööle jalutades mõtlesin, et mis on selle Belgias veedetud aja jooksul muutunud. Laborist on lahkunud palju inimesi, kellega siia tulles kiirelt sõbrunesin. Õnneks on tulnud uued ja toredad kolleegid asemele ka!

Sylwia viimane päev laboris

Linda läheb nädala pärast Alžeeriasse

Mu elukoha kõrval olev ilus park on üles kaevatud. Nüüd on seal auk. Seda ülikooli osa kutsutakse "Plane", kuna siin oli ümberringi palju rohelust. Eelmine dekaan andis siia ehitustegevuseks aga loa (see ei ole ülikooliga mitte kuidagi seotud) ja nüüd on kõik tudengid ja töötajad on selle vastu, et park põhimõtteliselt kaob. Mis siis ikka, mis otsustatud see otsustatud.

DE KOCK

Juba pool aastat küsitakse minu käest esimese asjana, et kuidas olukord on. Need lähiümbruses toimunud terroriaktid on nii mõndagi muutnud. Kahjuks juhtus see Prantsusmaal jälle. Eile oli nende nö. iseseisvuspäev, mis on prantslastele väga tähtis ja mida tähistatakse alati suurelt. Seepärast on mu laboris töötavad prantslased eriti häiritud ja nördinud. Kõigest nädala pärast on Belgia iseseisvuspäev. Eelmisel aastal kogunes kuningapalee juurde meeletu hulk rahvast, et koos ilutulestikku vaadata ja kontserti nautida. Ilm oli super ja ma tahaksin seda veelkord kogeda, aga täna hommikul arvavad kõik, et igasugune rahvakogunemine ja pidu jääb sel korral ära. Lisaks pandi paar päeva tagasi hulk autosid Brüsseli kesklinnas põlema, mis ei tee ka olukorda paremaks.

Tuleb ära märkida, et inimene harjub kõigega. Ka igapäevaste vihmahoogude ja ettearvamatute ilmaoludega! Nüüd ei ole enam imelik toast välja minna paduvihma või tormituulega.

Vihmasabin, nii et vastasmaja peaaegu ei näe!

Töö on olnud viljakas, seega on olnud ja tuleb ägedaid konverentse (Hawaii!!!) ja paar artiklit on ka kirjutamisjärgus!